Tere, Teile on Telegram! 18: Mis saab Eesti metsadest?
14 vaatamist
Avaldatud: aug. 28, 2021
Jaga:
Mis praegu metsa-asjanduses toimub? Kui palju on Eestis tegelikult metsa? Kas metsa mahaparseldajad on pahatahtlikud või lihtsalt ullikesed? Kuidas sina ise saad riigi poolse ahnuse ja raiskamise ohjeldamiseks midagi ära teha? Vastuseid aitavad 16. novembril Telegrami Facebookis eetris olnud saates leida kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks ehk EMA eestvedajad Linda-Mari Väli ja Martin Luiga, saadet juhivad Telegrami loojad Mariann Joonas ja Hando Tõnumaa.
Räägime ministeeriumidest, valitsusest, riigikogust, presidendist, RMK-st, kaitsepoliitikast, metsameestest, maamaksust, läbipaisvamatest metsaga seotud aruteludest, metsanduse arengukavast (mille puhul riik on lubanud, et kogu rahvas saab kaasa rääkida) ja paljust muust.
Linda-Mari leiab, et meie riiki valitseb mentaliteet, mis ei ole kuidagi seotud meie rahvuse või kultuuriga, Martin lisab, et taustal kumab pidev rahanälg ja vohab haljastuskorruptsioon. Nad toovad näitena, et Eesti 100 raames planeeritud tammepark Nõmmel oli algselt mõeldud nn ühispargina, ehk et nõmmekad ise tooksid oma aiast tammeistikuid. Millegipärast see idee aga hüljati ja nüüd istikud ostetakse, ehk iga tamme maksumuseks on 400 eurot (kokku 40 000 eurot). Kas tundub mõistlik?
EMA korraldab järjena eelmisel aastal toimunud meeleavaldusele keskkonnaministeeriumi ees 15. detsembril kell 15 uue koostööle orienteeritud meeleavalduse “Meeleavardus Eesti Metsa Abiks“, mille raames toimub ka metsalaulupidu.
Palume ka vaatajate abi – aidake tuvastada ministeeriumiametnikku, kes hiilgas üle-eelmisel nädalal raadios mõtteteraga, et lagendike raiumine on vajalik selleks, et inimesed metsas ära ei eksiks – vaata pikemalt videost (ca 27. minut). Infot ootame vihje@telegram.ee, õige inimeseni juhatava vihje tegijale kingituseks Karl Adami raamat “Metsasosinad” kirjastuselt Pilgrim.
Vaata saate vanemaid osasid siit: Telegrami Youtube
16. septembril rääkisin riigikogu liikme Kalle Grünthaliga (EKRE) energiapoliitika probleemidest ja võimalikest lahendustest. Meie mõlema hinnangul on praegune elektrihinna poliitika osa Suure Lähtestamise (The Great Reset) raames sihilikult korraldatud plaanist, mille eesmärgiks on varade ümberjagamine keskklassilt hüperrikastele. Isegi ETV hommikusaates olevat hiljuti kiidetud filosoofiat “Sa ei oma midagi ja oled õnnelik“.
Teie ees on Telegramile silma jäänud uudised ajavahemikust 29. august kuni 4. september. Peavoolumeedia pärl pärineb seekord ajakirjaniku ja Tartu Ülikooli arstitudengi Toivo Tänavsuu sulest, kes avaldas oma Facebooki seinal järjekordse õpipäeviku episoodi, mis sel korral keskendus ravimitööstusele. Artikkel ilmus ka Eesti Ekspressis.
Alljärgnev on veidi sügavam teema, mille mõttekäigust arusaamiseks on vaja kaasa mõelda. Soovitan artiklit mitte lugeda (/videot vaadata), kui oled väsinud või kannatad üleüldise keskendumishäire all. Siin kontekstis ei räägi ma spetsiifiliselt sõjast Ukrainas, vaid see mõttekäik kehtib kõikide teiste eelmiste, praeguste ja tulevaste sõjaliste konfliktide kohta. Aga lihtsustamise mõttes teeme nii, et räägime siis sellest Ukraina sõjast ja ma esitan küsimuse: miks inimesed ei julge seda sõda ära lõpetada?
Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar pidas 7. juunil Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsi “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma” raames ettekande, kus tõi uuringute ja statistika näitel välja erinevate koroonapiirangute ja -meetmete mõju viiruse levikule.
Teie ees on lühikokkuvõte Telegrami uudistest 2022. aasta 28. nädalast ehk ajavahemikust 11.-17. juuli. Põhitähelepanu said laste koroonavaktsineerimine ja Suure lähtestamisega seotud majandusprobleemid.
Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile! Leiad selle siit: https://telegramplay.ee/telegrami-podcast-68-poolik-koigile-koroonasurmadele-tuleks-teha-ekspertanaluus-kulas-dr-ilona-drikkit/
Juuni lõpus kohtusime oma stuudios dr Ilona Drikkitiga, kes töötab ekspertarstina Eesti kohtusüsteemis. Dr Drikkit on koroonapaanikast hoidunud algusest peale ning 2021. aasta sügisel avaldas ta Postimehe veergudel ka üsna kriitilise artikli, milles tõi välja, et koroonameetmed ei ole õigustatud ning kõige selle tulemusena on tekkinud uus määratlus – koroonakius, mille potentsiaalsed ohvrid oleme kõik. Telegrami saates ütleb ta, et kui küsimusi küsida ja kahelda ei tohi, siis see ei ole teaduslik lähenemine asjale vaid diktatuur.
22. juunil tutvustas Taani valitsus uut koroonastrateegiat. Riigi terviseameti juht Søren Brostrøm tunnistas pressikonverentsil, et laste vaktsineerimine oli kasutu ja sellega endisel kujul ei jätkata. Sama rääkis ta ka TV2 saates “Go’ aften Live”.
Mõned nädalad tagasi tegi Hando Tõnumaa videopöördumise koroonakriisi vastutavatele isikutele ja küsis: kuhu edasi? Mis saab koroonaolukorrast ja mida teha nn koroonaterroristidega? Et Handole laekus selle peale palju tagasisidet ja huvitavaid nõuandeid, valmis sellest eraldi video.
Rühm Šveitsi arste ja tervishoiutöötajaid on algatanud petitsiooni, milles kutsuvad üles loobuma Maailma Terviseorganisatsiooni nn pandeemialepingust, mille esimene punkt paar nädalat tagasi vastu võeti. Tänaseks on avalikule pöördumisele kogunenud juba 13 500 allkirja.
Teie ees on Telegrami olulisemad artiklid 2022. aasta 22. nädalast ehk ajavahemikust 30. mai kuni 5. juuni. Möödunud nädal tõi kaasa uudise, mida on oodatud juba kaks aastat – nimelt otsustas kohus esimest korda, et enamus koroonameetmeid olid täiesti ebaseaduslikud.
22:35 
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.