Mida sisaldab endas 2021. aasta üks olulisim koroona-raamat “Mask maha!”?
76 vaatamist
Avaldatud: dets. 20, 2021
Jaga:
Eelmise aasta oktoobris, kui tutvustasin professorite Bhakdi ja Reissi bestsellerit “Koroona valehäire”, lootsin ma, et aasta hiljem on inimesed teadlikumad ja selle hullusega ei minda enam nii palju kaasa. Ühelt poolt – jah, inimesed on sel sügisel olnud altimad meelt avaldama; aina enam arste ja teadlasi julgeb sõna võtta, ka Eestis; valitsused ise ja neid nõustavad teadlased on hakanud avalikult kahtlema vaktsineerimise algselt loodetud tõhususes ja koroonapasside vajalikkuses jne.
Ent teiselt poolt käib edasi valitseva pandeemianarratiivi pealesurumine, vaktsineerimisega survestamine, tervete inimrühmade tühistamine ja mõnitamine sisuliselt riikide tasandil ning seaduste muutmine viisil, mis 2019. aasta sügisel oleks mõnest filmist vaadatuna täiesti ebainimlik ja kohutav tundunud.
Teadlased Sucharit Bhakdi ja Karina Reiss on kogu koroonakriisi jälginud läbi sõltumatu teadlasepilgu ning nende mõlemad koroonakriisi teemalised raamatud on oluline panus käimas oleva “pandeemia” kainesse käsitlusse.
Ka uues raamatus “Mask maha” vaatavad nad üle 270 allika najal kriisi erinevaid aspekte, nagu Sars-CoV-2 ohtlikkus, ühiskondade sulgemise mõjud, kuhu kadus gripp, kas mRNA vaktsiin on ohtlik, kas Covid-19 kliiniline pilt on ikka erinev kõigest varasemast jne jne.
Näiteks üks kild: Berliinis ehitati pandeemia kitsaskoha puhuks 40 miljoni euro eest koroonakliinik, mida ei kasutatud kunagi. Ainuüksi selle 500 hõivamata voodiga kummituskliiniku töös hoidmine ulatus 2020. aastal 13,1 miljoni euroni. Tundub mõistlik?
Lisaks on kirjastus Reval Buch koostanud raamatule ulatusliku Eesti andmeid sisaldava eessõna, mis on omaette väärtuslik lugemine ja ametlikele allikatele toetuv kohaliku pandeemiapettuse n-ö A&O.
Teie ees on olulisemad Telegrami uudised 2023. aasta 3. nädalast ehk ajavahemikust 16.-22. jaanuar. Aasta algas rekordilise liigsuremusega, ent koroonat ja krõbedat talve selles süüdistada ei saa. Aga mida siis?
Martin Helme, Riigikogu aseesimees, endine rahandusminister ja EKRE juht käis esimest korda Telegrami Podcastis möödunud aasta oktoobris. Kuna tol korral oli kaamerate ees aega alla poole tunni, võtsime Helmelt lubaduse, et teeme veel ühe pikema saate. 20. jaanuaril see salvestus teoks saigi ja nüüd on tulemus – ligi pooleteist tunnine podcast – teie ees.
Martin Helme, Riigikogu aseesimees, endine rahandusminister ja EKRE juht käis esimest korda Telegrami Podcastis möödunud aasta oktoobris. Kuna tol korral oli kaamerate ees aega alla poole tunni, võtsime Helmelt lubaduse, et teeme veel ühe pikema saate. 20. jaanuaril see salvestus teoks saigi ja nüüd on tulemus – ligi pooleteist tunnine podcast – teie ees.
16. septembril rääkisin riigikogu liikme Kalle Grünthaliga (EKRE) energiapoliitika probleemidest ja võimalikest lahendustest. Meie mõlema hinnangul on praegune elektrihinna poliitika osa Suure Lähtestamise (The Great Reset) raames sihilikult korraldatud plaanist, mille eesmärgiks on varade ümberjagamine keskklassilt hüperrikastele. Isegi ETV hommikusaates olevat hiljuti kiidetud filosoofiat “Sa ei oma midagi ja oled õnnelik“.
Teie ees on Telegramile silma jäänud uudised ajavahemikust 29. august kuni 4. september. Peavoolumeedia pärl pärineb seekord ajakirjaniku ja Tartu Ülikooli arstitudengi Toivo Tänavsuu sulest, kes avaldas oma Facebooki seinal järjekordse õpipäeviku episoodi, mis sel korral keskendus ravimitööstusele. Artikkel ilmus ka Eesti Ekspressis.
Alljärgnev on veidi sügavam teema, mille mõttekäigust arusaamiseks on vaja kaasa mõelda. Soovitan artiklit mitte lugeda (/videot vaadata), kui oled väsinud või kannatad üleüldise keskendumishäire all. Siin kontekstis ei räägi ma spetsiifiliselt sõjast Ukrainas, vaid see mõttekäik kehtib kõikide teiste eelmiste, praeguste ja tulevaste sõjaliste konfliktide kohta. Aga lihtsustamise mõttes teeme nii, et räägime siis sellest Ukraina sõjast ja ma esitan küsimuse: miks inimesed ei julge seda sõda ära lõpetada?
Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar pidas 7. juunil Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsi “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma” raames ettekande, kus tõi uuringute ja statistika näitel välja erinevate koroonapiirangute ja -meetmete mõju viiruse levikule.
Teie ees on lühikokkuvõte Telegrami uudistest 2022. aasta 28. nädalast ehk ajavahemikust 11.-17. juuli. Põhitähelepanu said laste koroonavaktsineerimine ja Suure lähtestamisega seotud majandusprobleemid.
Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile! Leiad selle siit: https://telegramplay.ee/telegrami-podcast-68-poolik-koigile-koroonasurmadele-tuleks-teha-ekspertanaluus-kulas-dr-ilona-drikkit/
Juuni lõpus kohtusime oma stuudios dr Ilona Drikkitiga, kes töötab ekspertarstina Eesti kohtusüsteemis. Dr Drikkit on koroonapaanikast hoidunud algusest peale ning 2021. aasta sügisel avaldas ta Postimehe veergudel ka üsna kriitilise artikli, milles tõi välja, et koroonameetmed ei ole õigustatud ning kõige selle tulemusena on tekkinud uus määratlus – koroonakius, mille potentsiaalsed ohvrid oleme kõik. Telegrami saates ütleb ta, et kui küsimusi küsida ja kahelda ei tohi, siis see ei ole teaduslik lähenemine asjale vaid diktatuur.
22. juunil tutvustas Taani valitsus uut koroonastrateegiat. Riigi terviseameti juht Søren Brostrøm tunnistas pressikonverentsil, et laste vaktsineerimine oli kasutu ja sellega endisel kujul ei jätkata. Sama rääkis ta ka TV2 saates “Go’ aften Live”.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.