Koroonakriis on tänaseks väldanud pea kaks aastat. Kuigi see on pidevalt meie kõigi teadvuses, ei pea igaüks meist sellega iga päev siiski kokku puutuma. Küll aga peavad seda tegema arstid ja meedikud, kes näevad oma töös nii kergemaid kui ka raskemaid positiivse koroonatestiga juhtumeid. Üheks selliseks inimeseks on Tartu kiirabiõde-brigaadijuht Jevgeni Popakul, kes on läbi isikliku kogemuse ja teadusmaailma jälgides jõudnud järeldusele, et koroonaga haiglasse sattumist aitab vältida retseptiravim Amantadiin (või ka selle sugulane Rimantadiin), mida praegu kasutatakse Eestis peamiselt neuroloogiliste haiguste raviks, ent mõni aeg tagasi oli kasutusel A-gripi raviks.
Popakul on töötanud Tartu Kiirabis 15 aastat ja Karell Kiirabis üle 5 aasta ning läbinud erakorralise meditsiini ja intensiivalase spetsialiseerumise. Koroona-ajal on ta silma peal hoidnud Poola kopsuarst Włodzimierz Bodnari ja neuroloogia professor Konrad Rejdaki tegevusel.
Kuula/vaata Telegrami 20. jaanuaril salvestatud videointervjuud Jevgeni Popakuliga, kus kiirabi brigaadijuht jagab oma isiklikke kogemusi Amantadiini-koroonaraviga ja räägib ka dr Włodzimierz Bodnarist.
Loe pikemalt Bodnari tegevuse kohta ja uuri teadusuuringuid siit: https://www.telegram.ee/eesti/kiirabi-brigaadijuht-koroonaga-haiglasse-sattumist-saab-valtida-vana-gripiravimiga
Jevgeni Popakuli sõnul on Amantadiinil mitu viruse replikatsiooni pärssivat toimet. See tekitab raku sees aluselist keskkonda, milles häirub viruse geneetilise materjali kandumine rakule. Samuti blokeerib viiruse membraani ioonkanaleid ja seondub viiruse valkudega.
NB! Kuigi mitmetes riikides väljastatakse paljusid ravimeid ilma retseptita, nt Hispaanias saab Amantadiini viirusevastase ravimina osta ilma retseptita, ei soovita Jevgeni Popakul omapäi ravida ennast ja oma lähedasi, sest igal ravimil on erinevad toimed, kõrvalmõjud ja vastunäidustused ning igal inimesel on omad kaasuvad haigused. “Enne iga retseptiravimi võtmist peab konsulteerima arsti vm tervishoiu spetsialistiga,” rõhutab Popakul, lisades, et ta ei propageeri enda ravimist interneti-doktorite abil, vaid soovib tähelepanu pöörata infole, et koroonasurmade vähendamine on võimalik ka Eestis müügil oleva ravimi abil. Popakul on aidanud antud ravimiga koroonast jagu saada ca 10 inimesel oma lähiringkonnast, k.a. iseendal, ning näinud, et dr Bodnari lubatud toime leidis kinnitust. Popakul ei ole saanud sellest mingit materiaalset kasu ja on seda teinud eraviisiliselt, sest kiirabi ei tegele nakkushaiguste raviga, samuti ei kuulu see ravim kiirabi varustusse.
Enim vaadatud
10:11 Teie ees on olulisemad Telegrami uudised 2023. aasta 3. nädalast ehk ajavahemikust 16.-22. jaanuar. Aasta algas rekordilise liigsuremusega, ent koroonat ja krõbedat talve selles süüdistada ei saa. Aga mida siis?
1:20:53 Martin Helme, Riigikogu aseesimees, endine rahandusminister ja EKRE juht käis esimest korda Telegrami Podcastis möödunud aasta oktoobris. Kuna tol korral oli kaamerate ees aega alla poole tunni, võtsime Helmelt lubaduse, et teeme veel ühe pikema saate. 20. jaanuaril see salvestus teoks saigi ja nüüd on tulemus – ligi pooleteist tunnine podcast – teie ees.
38:46 Martin Helme, Riigikogu aseesimees, endine rahandusminister ja EKRE juht käis esimest korda Telegrami Podcastis möödunud aasta oktoobris. Kuna tol korral oli kaamerate ees aega alla poole tunni, võtsime Helmelt lubaduse, et teeme veel ühe pikema saate. 20. jaanuaril see salvestus teoks saigi ja nüüd on tulemus – ligi pooleteist tunnine podcast – teie ees.
22:35 16. septembril rääkisin riigikogu liikme Kalle Grünthaliga (EKRE) energiapoliitika probleemidest ja võimalikest lahendustest. Meie mõlema hinnangul on praegune elektrihinna poliitika osa Suure Lähtestamise (The Great Reset) raames sihilikult korraldatud plaanist, mille eesmärgiks on varade ümberjagamine keskklassilt hüperrikastele. Isegi ETV hommikusaates olevat hiljuti kiidetud filosoofiat “Sa ei oma midagi ja oled õnnelik“.
07:13 Teie ees on Telegramile silma jäänud uudised 2022. aasta 36. nädalast ehk ajavahemikust 5.- 11. september.
06:48 Teie ees on Telegramile silma jäänud uudised ajavahemikust 29. august kuni 4. september. Peavoolumeedia pärl pärineb seekord ajakirjaniku ja Tartu Ülikooli arstitudengi Toivo Tänavsuu sulest, kes avaldas oma Facebooki seinal järjekordse õpipäeviku episoodi, mis sel korral keskendus ravimitööstusele. Artikkel ilmus ka Eesti Ekspressis.
32:54 Alljärgnev on veidi sügavam teema, mille mõttekäigust arusaamiseks on vaja kaasa mõelda. Soovitan artiklit mitte lugeda (/videot vaadata), kui oled väsinud või kannatad üleüldise keskendumishäire all. Siin kontekstis ei räägi ma spetsiifiliselt sõjast Ukrainas, vaid see mõttekäik kehtib kõikide teiste eelmiste, praeguste ja tulevaste sõjaliste konfliktide kohta. Aga lihtsustamise mõttes teeme nii, et räägime siis sellest Ukraina sõjast ja ma esitan küsimuse: miks inimesed ei julge seda sõda ära lõpetada?
01:51 Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar pidas 7. juunil Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsi “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma” raames ettekande, kus tõi uuringute ja statistika näitel välja erinevate koroonapiirangute ja -meetmete mõju viiruse levikule.
07:35 Teie ees on lühikokkuvõte Telegrami uudistest 2022. aasta 28. nädalast ehk ajavahemikust 11.-17. juuli. Põhitähelepanu said laste koroonavaktsineerimine ja Suure lähtestamisega seotud majandusprobleemid.
24:42 Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile! Leiad selle siit: https://telegramplay.ee/telegrami-podcast-68-poolik-koigile-koroonasurmadele-tuleks-teha-ekspertanaluus-kulas-dr-ilona-drikkit/
13:23 Juuni lõpus kohtusime oma stuudios dr Ilona Drikkitiga, kes töötab ekspertarstina Eesti kohtusüsteemis. Dr Drikkit on koroonapaanikast hoidunud algusest peale ning 2021. aasta sügisel avaldas ta Postimehe veergudel ka üsna kriitilise artikli, milles tõi välja, et koroonameetmed ei ole õigustatud ning kõige selle tulemusena on tekkinud uus määratlus – koroonakius, mille potentsiaalsed ohvrid oleme kõik. Telegrami saates ütleb ta, et kui küsimusi küsida ja kahelda ei tohi, siis see ei ole teaduslik lähenemine asjale vaid diktatuur.
00:22 22. juunil tutvustas Taani valitsus uut koroonastrateegiat. Riigi terviseameti juht Søren Brostrøm tunnistas pressikonverentsil, et laste vaktsineerimine oli kasutu ja sellega endisel kujul ei jätkata. Sama rääkis ta ka TV2 saates “Go’ aften Live”.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.