2:54 Nutitelefonide kasutusjuhendis on kirjas, et telefoni tuleb hoida kehast eemal. See teavitus ei ole niisama, vaid sellepärast, et elektromagnetiline kiirgus kahjustab rakke ja tervist. Lapsed on aga tehiskiirgusele kordades vastuvõtlikumad kui täiskasvanud. Võib-olla peaks lastele lähenema kas või teatrietenduse abil, et edasi anda informatsiooni elektromagnetkiirgusest ja nende “armsast” nutitelefonist? Allolev video on siinkohal abiks.
53:48 Salvestasime möödunud nädalal intervjuu homöopaadi Merle Martinsoniga, kes on juba 10 aastat oma perekonda terakeste abil ravinud. Merle rääkis kümnest kõige olulisemast terast, mis kindlasti tema suvisesse esmaabikarpi kuuluvad ja tegi ülevaate, mis puhul neid täpsemalt kasutada. Samuti toob ta välja mõned homöopaatilised preparaadid, mida ka meil apteekides müüakse.
35:03 Nii nagu paljudel teistel naistel, olid ka minu märksõnadeks seoses sünnitamisega lisaks “ilule” ja “enneolematule armastusele” paraku ka “väljakannatamatu valu” ja “hirm”. Mainin veel, et kuigi minu arvates on kodusünnitus loomulik ja hea valik, olen ma ise alati otsustanud sünnitusmaja kasuks ning minu kogemused seal on olnud valdavalt meeldivad – alates ämmaemandatest ja arstidest lõpetades rahu ja privaatsusega. Kuid ma ei oleks osanud uneski näha, kui suur erinevus on sünnitamine doula abiga.
4:55 Nii nagu paljudel teistel naistel, olid ka minu märksõnadeks seoses sünnitamisega lisaks “ilule” ja “enneolematule armastusele” paraku ka “väljakannatamatu valu” ja “hirm”. Mainin veel, et kuigi minu arvates on kodusünnitus loomulik ja hea valik, olen ma ise alati otsustanud sünnitusmaja kasuks ning minu kogemused seal on olnud valdavalt meeldivad – alates ämmaemandatest ja arstidest lõpetades rahu ja privaatsusega. Kuid ma ei oleks osanud uneski näha, kui suur erinevus on sünnitamine doula abiga.
19:58 Teie ees on intervjuu teadlasega, kes on üle kümne aasta MMS-i uurinud. Andreas Kalcker seletab lihtsas keeles näidete abil lahti MMS-i toimemehhanismid ning toob välja ka uuemaid teadusavastusi.
56:55 Probiootikumid ehk piimhappebakterid (head bakterid) on viimastel aastakümnetel teinud võidukäiku – neid tarbivad immuunsuse turgutamiseks nii noored emad kui tippsportlased. USA kardioloog dr William Davis avaldas käesoleva aasta veebruaris raamatu “Super Gut” (“Super-sisikond”), mis keskendub inimese mikrobioomile ja sellele, et viimase 50-100 aastaga on meie sisemine bakterite koloonia drastiliselt vaesunud. Raamatus õpetab ta ise endale headest bakteritest jogurtit valmistama, et siis nende probiootikumide abiga nelja nädalaga enda mikrobioomi täiustada, seeläbi tervist turgutada ja isegi kaalu kaotada.
29:13 V A I G I S T A T U D. Nii ütleb vahel enda kohta jurist, puuetega naiste eest seisja, abistamiskeskkonna Helpific ellukutsuja ja ema Keiu Roosimägi, kes põeb vaikselt elu lõpu suunas kulgevat ja harvaesinevat sarkoomivormi. “Kõige raskem on oma pere ja lähedaste ja sõpradega. Nad ei saa aru, et see on final. Kellelgi teisel on ju hästi läinud. (Aga mina olen terminally ill). Ah, mis Sa sellest praegu räägid! (Millal siis?) Sinuga seda ei juhtu. Sul läheb paremaks, näed ju hea välja. Ah, mis jutt, ära hakka jälle sellega – kui kuuldakse, mis mälestusi tahan veel kogeda, koguda. Jah, ja lõpuks tekib sellest tühistamisest endal ebamugavus, ärevushäired – oled minekul, aga öelda midagi ei tohi. Vaigistatud Naine,” ütleb Keiu ja lisab: “Palun laske meil rääkida. Ka suremisest ja surmast!”
32:58 Koroonakriis on tänaseks väldanud pea kaks aastat. Kuigi see on pidevalt meie kõigi teadvuses, ei pea igaüks meist sellega iga päev siiski kokku puutuma. Küll aga peavad seda tegema arstid ja meedikud, kes näevad oma töös nii kergemaid kui ka raskemaid positiivse koroonatestiga juhtumeid. Üheks selliseks inimeseks on Tartu kiirabiõde-brigaadijuht Jevgeni Popakul, kes on läbi isikliku kogemuse ja teadusmaailma jälgides jõudnud järeldusele, et koroonaga haiglasse sattumist aitab vältida retseptiravim Amantadiin (või ka selle sugulane Rimantadiin), mida praegu kasutatakse Eestis peamiselt neuroloogiliste haiguste raviks, ent mõni aeg tagasi oli kasutusel A-gripi raviks.
21:48 Allolevas videos tutvustatakse kõige ohtlikumat psüühilist epideemiat – massipsühhoosi. Massipsühhoos tekib, kui suur osa ühiskonnast kaotab kontakti reaalsusega ja on ümbritsetud luuludega. Selline nähtus ei ole ulme. Kaks näidet massipsühhoosidest on Ameerika ja Euroopa nõiajaht 16. ja 17. sajandil ning totalitarismi tõus 20. sajandil. Videos otsitakse vastuseid küsimustele: mis on massipsühhoos? Kuidas see algab? Kas me kogeme seda praegu? Kui jah, siis kuidas saab massipsühhoosi etappe ümber pöörata?
09:59 Markus Rothkranz (58) on Hollywoodi taustaga (lava)kunstnik ja produtsent, kes viimased 10 aastat on keskendunud ennekõike tervislike eluviiside propageerimisele. Noorusliku olekuga ja energiat täis mees väidab, et sööb ainult ühel kord päevas, pole elu sees joonud kohvi, alkoholi ega tarbinud ka muid erguteid. Nooruspõlves olevat Markus olnud suhkrusõltlane, kuid sellega on tema toidupatustamised piirdunud.
01:06:34 Suvel intervjueeris ajakirjanik Mike Adams aka Health Ranger teadlast nimega Andres Kalcker, kes on üle kümne aasta uurinud kloordioksiidi ehk MMS-i. Video sai hetkega avaldamiskeelu suurematelt videoplatvormidelt, ning isegi selle lingi jagamine messengeris oli keelatud – link lihtsalt blokeeriti vestluse aknas ära. Nüüd on intervjuule valminud eestikeelsed subtiitrid!
21:04 3. aprillil toimunud Telegrami konverentsil, mida külastas üle 900 inimese, sai 13 erinevast ettekandjast ühe suurema tähelepanu osaliseks Peeter Proos ja tema loeng “Vaktsiinid ja vandenõud”. Nimelt rääkis Proos esimest korda avalikult oma sügisel ilmuvast vaktsineerimisest pajatavast dokumentaalfilmist ja esitles ka selle treilerit. Film sisaldab muu hulgas intervjuusid vaktsiinikahjustusi saanud laste vanematega ning meditsiinivaldkonna professionaalidega.
