“Kui noormehele teatatakse, et ta ei saa pandeemia tõttu kehtestatud seadustele minna oma haiget väikest õde vaatama, otsustab ta haiglasse sisse murda,” tutvustab oma uut lühifilmi “Pandeemia” režissöör Einar Kuusk.
SAPTK eesotsas Varro Vooglaiu ja Markus Järviga on käima tõmmanud väga olulise protestiliikumise – igal neljapäeval kogunetakse kell 11-12.30 Toompeale valitsushoone ette, et Kaja Kallase valitsusele meelde tuletada: me soovime elada kooskõlas põhiseadusega, seega tuleb kõik koroonameetmed tühistada.
Koroonakriis on tänaseks väldanud pea kaks aastat. Kuigi see on pidevalt meie kõigi teadvuses, ei pea igaüks meist sellega iga päev siiski kokku puutuma. Küll aga peavad seda tegema arstid ja meedikud, kes näevad oma töös nii kergemaid kui ka raskemaid positiivse koroonatestiga juhtumeid. Üheks selliseks inimeseks on Tartu kiirabiõde-brigaadijuht Jevgeni Popakul, kes on läbi isikliku kogemuse ja teadusmaailma jälgides jõudnud järeldusele, et koroonaga haiglasse sattumist aitab vältida retseptiravim Amantadiin (või ka selle sugulane Rimantadiin), mida praegu kasutatakse Eestis peamiselt neuroloogiliste haiguste raviks, ent mõni aeg tagasi oli kasutusel A-gripi raviks.
Möödunud nädalal salvestasime podcasti inspiratsioonikõneleja ja kogukondade aktivisti William Kovaliga, kellega tuli juttu koroonameetmetest, nende jälgimisest ja eiramisest. Mida teha, kui oled ühiskondlikest tegevustest ära lõigatud? Kas põgeneda maale kogukondadesse elama või seista oma õiguste eest? Või mõlemat?
Esmaspäeval, 10. jaanuaril tegime järjekordse Facebooki live´i. Sel korral võtsime luubi alla ka n-ö meie moodi mõtlevate inimeste alluvuse kehtivatele korraldustele. Kui Telegramil, Objektiivil, Vanglaplaneedil, Elvis Braueril, William Kovalil jt on kamba peale kokku sadu tuhandeid jälgijaid, siis kuidas ikka näeme poodides nii palju maskides inimesi? Kas kõik tellivad toidu koju või on meid vallanud kollektiivne käegalöömine?
Vaktsineerimata jätmisest tegi Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu novembris 2021 toimunud infotunnis juttu ca 41. minutist: “Järgmine aasta tuleb ja siis tuleb ka deadline, kus ma arvan väga paljudes ametikohtades ilma vaktsineerimata jätkata enam ei saa. Siis te teate oma eluga planeerida. Ei mitte midagi isiklikku. Vaid et see on aus ja selge sõnum teile, et te seda teaksite. Nii et head kolleegid, hoiame ikka positiivset meelt, toetame üksteist ja oleme üksteise vastu mõistav, oleme sõbralikud. Ärme distantseeru üksteisest, ärme pea vaenu, ärme alaväärista kedagi, vaid ikkagi püüame mõista, püüame toetada, püüame aidata. Oleme seda siiamaani teinud ja teema ka edaspidi…”
“Karantiini” meeskond tegi kokkuvõtte eilsest Vilja Kiisleri intervjuud teadusnõukoja uue juhi Toivo Maimetsaga, kes leiab, et vaktsiinide kohustuslikuks muutmisega “ei saa me hakkama”, liiatigi kui praegused vaktsiinid tehti hoopis teistsuguse viiruse vastu. “Omikron on hoopis teistsugune kui see viirus, mille vastu vaktsiinid loodi. Optimistina ütleksin: hea, et vaktsiinid niigi palju aitavad,” ütles Maimets. Kas selle info valguses on üldse veel vaktsineerimisele survestamine kuidagi õigustatud?
23. novembril 2021 toimus Rakvere koolides üle 12-aastastele lastele infotund COVID-19 leviku ja selle vastu vaktsineerimise teemadel. Infotunni korraldajaks oli Rakvere linna õpilasesindus ja ettekandjateks Terviseameti Ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikus ning perearst Karmen Joller, vahendab Vanglaplaneet.ee.
3. jaanuaril alustasime 2022. aasta esimest tööpäeva Facebook live´iga, kus vastasime ühe lugeja lippude-teemalisele küsimusele, arutasime möödunud ja alanud aastate üle ning rääkisime samal päeval avalikuks tehtud õppeprogrammist "Tegelase disain", mille Hando pani kokku viimase viie aasta jooksul õpitu põhjal.
29. detsembril läksime Facebookis otse-eetrisse ilmselt käesoleva aasta viimase live´iga, kus rääkisime jõuludest ja “Aasta Idiokraat 2021” edetabelist, mille loomisel saab igaüks käe külge panna aadressil telegram.ee/idiokraat2021.