Irja Lutsar koroonakonverentsil: piirangutel ei olnud viiruse levikule mõju
107 vaatamist
Avaldatud: juuli 20, 2022
Jaga:
Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar pidas 7. juunil Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsi “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma” raames ettekande, kus tõi uuringute ja statistika näitel välja erinevate koroonapiirangute ja -meetmete mõju viiruse levikule.
Professor Lutsar näitas, et piirangud ei mõjutanud suremust, näomaskide kasutamine nooremas vanusegrupis ei omanud mingit tähtsust ning oli ka vanemas vanusegrupis pigem marginaalne. Samuti ütles naine, et maskikohustuse, koroonatõendi ja koolide kiirtestimise kasutuselevõtul ei olnud viiruse levikule mingit mõju.
Ka peaminister Kaja Kallas tunnistas 15. juulil ERR-ile, et ühiskond ei võtaks enam ulatuslikke koroonapiiranguid vastu: “Need koroona piirangud on inimeste vaimsele tervisele jätnud väga ränga jälje ja tekitanud väga palju frustratsiooni.”
19. juulil seisis Eesti Päevalehe juhtkirjas, et ulatuslikest piirangutest tuleks hoiduda ning keskenduda riskirühmade kaitsmisele. “Koroonatõrjes peame lähtuma teadusest, aga aru saades ja tunnistades, et teadus ei anna lõplikke ja muutumatuid vastuseid. Uute andmete ja uuringute alusel täieneb ja muutub ka arusaamine koroonast. Seega ei ole ka koroonavõitluses õige olla dogmaatiline, vaid tuleb sallida arvamuste ja hinnangute paljusust,” sedastati toimetuse seisukohta.
Telegram.ee on sama rääkinud juba 2020. aastast
Tuletame siinkohal meelde, et Telegram saatis juba 2020. aasta aprillis koroonakriisi vastutavatele isikutele avaliku kirja seoses COVID-19-st tingitud kriisiga ja koostas sama aasta novembris petitsiooni “Koroonameetmed ei ole põhjendatud. On aeg naasta tavaelu juurde!“, mis kogus üle 10 000 allkirja.
Lisaks kajastasime 2020 aprillis Knut Wittkowski, New Yorgi Rockefelleri ülikooli pikaajalise biostatistika, epidemioloogia ja uuringudisaini osakonna juhataja arvamust, et “koroonaviirus on võimalik hävitada, kui lubame enamikul inimestel elada normaalset elu ja varjame ühiskonna kõige haavatavamaid osasid, kuni oht on möödas.”; 2020. oktoobris tolleks hetkeks üle 30 000 allkirja (tänaseks ligi miljon) kogunud mainekate ülikoolide teadlaste algatatud Great Barringtoni deklaratsiooni, millega nõuti, et kaitse keskenduks haavatavatele, samal ajal kui terved inimesed jätkaksid oma elu; 2020 novembris The Lanceti 50 riigi põhjal tehtud uuringut, et “maksimaalselt piiravad meetmed ei olnud seotud COVID-19 suremuse vähenemisega” Need on vaid mõned näited sadadest (koroona-teemalisi artikleid kokku üle 2000).
Teie ees on olulisemad Telegrami uudised 2023. aasta 3. nädalast ehk ajavahemikust 16.-22. jaanuar. Aasta algas rekordilise liigsuremusega, ent koroonat ja krõbedat talve selles süüdistada ei saa. Aga mida siis?
Martin Helme, Riigikogu aseesimees, endine rahandusminister ja EKRE juht käis esimest korda Telegrami Podcastis möödunud aasta oktoobris. Kuna tol korral oli kaamerate ees aega alla poole tunni, võtsime Helmelt lubaduse, et teeme veel ühe pikema saate. 20. jaanuaril see salvestus teoks saigi ja nüüd on tulemus – ligi pooleteist tunnine podcast – teie ees.
Martin Helme, Riigikogu aseesimees, endine rahandusminister ja EKRE juht käis esimest korda Telegrami Podcastis möödunud aasta oktoobris. Kuna tol korral oli kaamerate ees aega alla poole tunni, võtsime Helmelt lubaduse, et teeme veel ühe pikema saate. 20. jaanuaril see salvestus teoks saigi ja nüüd on tulemus – ligi pooleteist tunnine podcast – teie ees.
16. septembril rääkisin riigikogu liikme Kalle Grünthaliga (EKRE) energiapoliitika probleemidest ja võimalikest lahendustest. Meie mõlema hinnangul on praegune elektrihinna poliitika osa Suure Lähtestamise (The Great Reset) raames sihilikult korraldatud plaanist, mille eesmärgiks on varade ümberjagamine keskklassilt hüperrikastele. Isegi ETV hommikusaates olevat hiljuti kiidetud filosoofiat “Sa ei oma midagi ja oled õnnelik“.
Teie ees on Telegramile silma jäänud uudised ajavahemikust 29. august kuni 4. september. Peavoolumeedia pärl pärineb seekord ajakirjaniku ja Tartu Ülikooli arstitudengi Toivo Tänavsuu sulest, kes avaldas oma Facebooki seinal järjekordse õpipäeviku episoodi, mis sel korral keskendus ravimitööstusele. Artikkel ilmus ka Eesti Ekspressis.
Alljärgnev on veidi sügavam teema, mille mõttekäigust arusaamiseks on vaja kaasa mõelda. Soovitan artiklit mitte lugeda (/videot vaadata), kui oled väsinud või kannatad üleüldise keskendumishäire all. Siin kontekstis ei räägi ma spetsiifiliselt sõjast Ukrainas, vaid see mõttekäik kehtib kõikide teiste eelmiste, praeguste ja tulevaste sõjaliste konfliktide kohta. Aga lihtsustamise mõttes teeme nii, et räägime siis sellest Ukraina sõjast ja ma esitan küsimuse: miks inimesed ei julge seda sõda ära lõpetada?
Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar pidas 7. juunil Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsi “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma” raames ettekande, kus tõi uuringute ja statistika näitel välja erinevate koroonapiirangute ja -meetmete mõju viiruse levikule.
Teie ees on lühikokkuvõte Telegrami uudistest 2022. aasta 28. nädalast ehk ajavahemikust 11.-17. juuli. Põhitähelepanu said laste koroonavaktsineerimine ja Suure lähtestamisega seotud majandusprobleemid.
Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile! Leiad selle siit: https://telegramplay.ee/telegrami-podcast-68-poolik-koigile-koroonasurmadele-tuleks-teha-ekspertanaluus-kulas-dr-ilona-drikkit/
Juuni lõpus kohtusime oma stuudios dr Ilona Drikkitiga, kes töötab ekspertarstina Eesti kohtusüsteemis. Dr Drikkit on koroonapaanikast hoidunud algusest peale ning 2021. aasta sügisel avaldas ta Postimehe veergudel ka üsna kriitilise artikli, milles tõi välja, et koroonameetmed ei ole õigustatud ning kõige selle tulemusena on tekkinud uus määratlus – koroonakius, mille potentsiaalsed ohvrid oleme kõik. Telegrami saates ütleb ta, et kui küsimusi küsida ja kahelda ei tohi, siis see ei ole teaduslik lähenemine asjale vaid diktatuur.
22. juunil tutvustas Taani valitsus uut koroonastrateegiat. Riigi terviseameti juht Søren Brostrøm tunnistas pressikonverentsil, et laste vaktsineerimine oli kasutu ja sellega endisel kujul ei jätkata. Sama rääkis ta ka TV2 saates “Go’ aften Live”.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.