Irja Lutsar koroonakonverentsil: piirangutel ei olnud viiruse levikule mõju
124 vaatamist
Avaldatud: juuli 20, 2022
Jaga:
Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar pidas 7. juunil Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsi “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma” raames ettekande, kus tõi uuringute ja statistika näitel välja erinevate koroonapiirangute ja -meetmete mõju viiruse levikule.
Professor Lutsar näitas, et piirangud ei mõjutanud suremust, näomaskide kasutamine nooremas vanusegrupis ei omanud mingit tähtsust ning oli ka vanemas vanusegrupis pigem marginaalne. Samuti ütles naine, et maskikohustuse, koroonatõendi ja koolide kiirtestimise kasutuselevõtul ei olnud viiruse levikule mingit mõju.
Ka peaminister Kaja Kallas tunnistas 15. juulil ERR-ile, et ühiskond ei võtaks enam ulatuslikke koroonapiiranguid vastu: “Need koroona piirangud on inimeste vaimsele tervisele jätnud väga ränga jälje ja tekitanud väga palju frustratsiooni.”
19. juulil seisis Eesti Päevalehe juhtkirjas, et ulatuslikest piirangutest tuleks hoiduda ning keskenduda riskirühmade kaitsmisele. “Koroonatõrjes peame lähtuma teadusest, aga aru saades ja tunnistades, et teadus ei anna lõplikke ja muutumatuid vastuseid. Uute andmete ja uuringute alusel täieneb ja muutub ka arusaamine koroonast. Seega ei ole ka koroonavõitluses õige olla dogmaatiline, vaid tuleb sallida arvamuste ja hinnangute paljusust,” sedastati toimetuse seisukohta.
Telegram.ee on sama rääkinud juba 2020. aastast
Tuletame siinkohal meelde, et Telegram saatis juba 2020. aasta aprillis koroonakriisi vastutavatele isikutele avaliku kirja seoses COVID-19-st tingitud kriisiga ja koostas sama aasta novembris petitsiooni “Koroonameetmed ei ole põhjendatud. On aeg naasta tavaelu juurde!“, mis kogus üle 10 000 allkirja.
Lisaks kajastasime 2020 aprillis Knut Wittkowski, New Yorgi Rockefelleri ülikooli pikaajalise biostatistika, epidemioloogia ja uuringudisaini osakonna juhataja arvamust, et “koroonaviirus on võimalik hävitada, kui lubame enamikul inimestel elada normaalset elu ja varjame ühiskonna kõige haavatavamaid osasid, kuni oht on möödas.”; 2020. oktoobris tolleks hetkeks üle 30 000 allkirja (tänaseks ligi miljon) kogunud mainekate ülikoolide teadlaste algatatud Great Barringtoni deklaratsiooni, millega nõuti, et kaitse keskenduks haavatavatele, samal ajal kui terved inimesed jätkaksid oma elu; 2020 novembris The Lanceti 50 riigi põhjal tehtud uuringut, et “maksimaalselt piiravad meetmed ei olnud seotud COVID-19 suremuse vähenemisega” Need on vaid mõned näited sadadest (koroona-teemalisi artikleid kokku üle 2000).
27. märtsil toimus kolmeteistkümnes Telegram.ee boonus tellijatele – Telegram Mastermind ehk Zoomi kohtumine/vestlus toimetuse ja erikülalisega. Seekord vastas küsimustele MMS-i teadmiste “maaletooja” Janika Veski.
24. märtsil oli meie Facebooki otsesaate läbivaks teemaks taas koroonapettus, seekord läbi valitsuskriisi prisma, sest uueks sotsiaalministriks nimetati praegune riigikogu liige ning endine perearst ja koroonapettuse suunamudija dr Karmen Joller. Tema uuest ametikohast võidavad kõik erakonnad, sest nii tema isiku kui ka endiste ja tulevaste tegemiste ümber annab lõputult enda agendaga sobivad lugusid spinnida.
Alates 2022. aasta Ukraina-Venemaa (proksi)sõja puhkemisest on enamus Euroopa, ennekõike Baltikumi riigijuhte koos erakondade ja vastutavate isikutega kütnud sõjamasinat. Riigi-ja peavoolumeediast on saanud justkui sõjatööstuse hääletoru, mille ülesandeks on õigustada kaitsekulutuste tõstmist, sõjatööstusesse investeerimist ja sõjaga hirmutamist. Rahu pooldavad isikud on tituleeritud putinistideks, kellel on väidetavalt mingi võrgustik. Millegi pärast tundub ühiskonnale normaalne, et maksumaksja rahadega on õigustatud naabri ärritamine.
Nutitelefonide kasutusjuhendis on kirjas, et telefoni tuleb hoida kehast eemal. See teavitus ei ole niisama, vaid sellepärast, et elektromagnetiline kiirgus kahjustab rakke ja tervist. Lapsed on aga tehiskiirgusele kordades vastuvõtlikumad kui täiskasvanud. Võib-olla peaks lastele lähenema kas või teatrietenduse abil, et edasi anda informatsiooni elektromagnetkiirgusest ja nende “armsast” nutitelefonist? Allolev video on siinkohal abiks.
12 aastat Telegrami tegemist on õpetanud meile, et kõige suurema hoo saab su elu ja tegemised sisse siis, kui usud endasse, usaldad maailma ja loobud teiste inimeste arvamuse koormast. Neid tõdesid on nämmutatud kõriauguni, kuid enamus inimesi ei oska neid ikka veel rakendada, sest nad ei saa aru asja tuumast.
(Seekordne mulisemine ei ole kindlasti mõeldud lastele.) Mis värk nende Pussy-dega oli James Bondis? Ja kui sa solvud, siis kas oled lumehelbeke või see lihtsalt ei ole sinu “tassike kohvi”? Kuidas pohhuismi ja nalja maailma tagasi ja juurde tuua? Mida arvas Chevy Chase kokaiinist? Kas sa hakkasid ka 40-sena surelikkust tajuma? Ja mida ütles selle kohta Konfutsius?
13. veebruaril toimus kaheteistkümnes Telegram.ee boonus tellijatele – Telegram Mastermind ehk Zoomi kohtumine/vestlus toimetuse ja erikülalisega. Seekord vastas küsimustele ettevõtja ja kodanikuaktivist Elvis Brauer.
1. veebruaril toimus Tallinnas Loovruumis Telegrami 12. sünnipäeva pidu, kus lisaks lustakale meelelahutusprogrammile leidis aset ka tõsisem paneelvestlus pealkirjaga “Sõnavabaduse surm või taassünd”, kus osalesid Tavidi majandusanalüütik ja endine suure meedia ajakirjanik Mait Kraun, ettevõtja ja kodanikuaktivist Elvis Brauer, homöopaat ja kolumnist Merle Martinson ning Telegram.ee loojad Mariann Joonas ja Hando Tõnumaa.
Eestikeelsed subtiitrid on saanud Saksamaa ühe suurima avalik-õigusliku telekanali ZDF (Zweites Deutsches Fernsehen) teaduspõhise saatesarja “Planet-e” 2018. aasta osa, mis räägib infrahelist.
Investeerimispankur, endine HUD-i ametnik ja Solari Reporti asutaja Catherine Austin Fitts kirjeldab, kuidas Trumpi administratsiooni äsja väljapakutud “Tähevärava” AI-projekt on “Operation Warp Speed” (Ameerika koroonapettuse vaktsineerimisprogramm) 2.0. Ta väidab, et hoolimata kinnitustest, et seda rahastatakse eraviisiliselt, tuleb raha lõpuks ikkagi Ameerika maksumaksjatelt.
1. veebruaril toimus Tallinnas Loovruumis Telegrami 12 aasta täitumise puhul suur sünnipäevapidu, mis kulges väga hoogsalt. Kuna osa kutsutuid ei saanud kohale tulla, kuvasime suurel ekraanil nende videotervitusi.
Telegram saab täna 12-aastaseks ja kutsume sel puhul kõiki osalema väljakutsel “Kõik, mis sa pead teadma!”. 12 aastat Telegrami tegemist on õpetanud meile, et kõige suurema hoo saab su elu ja tegemised sisse siis, kui usud endasse, usaldad maailma ja loobud teiste inimeste arvamuse koormast. Neid tõdesid on nämmutatud kõriauguni, kuid enamus inimesi ei oska neid ikka veel rakendada, sest nad ei saa aru asja tuumast.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.