Teie ees on saate “Faktidetektiiv” esimene täispikk osa! Viirusteooria ja nakkushaiguste teooria aluseks on alati olnud hirm vaenlase ees. Kunagi arvati, et haiguseid põhjustavad kurjad vaimud või jumalad, kes karistasid meid pattude eest. Hiljem hakati uskuma, et põhjuseks on pisikesed silmaga nähtamatud osakesed ehk patogeenid või mikroobid. Ja siiamaani lähtub meditsiin sellest, et kui leiame ühe spetsiifilise X-faktori ning kõrvaldame vaenlase, tuleb tervis loodetavasti tagasi. Teooriaid selle kohta, et inimene on haiguste eest ise vastutav või haigused tekivad puutudes kokku toksiinidega, levitatakse vähem.
Viirusteooria oli tegelikult olemas enne esimese viiruse avastamist. Esmalt peeti peamisteks vaenlasteks baktereid ja loodeti, et kui bakterid on hävitatud, saab inimene terveks. Aga kui haigused endiselt püsima jäid, arvati, et järelikult on mängus veel väiksem osake, mida me tavalise mikroskoobi all ei näe. Ja lõpuks, kui leiutati elektronmikroskoop, said teadlased viimaks ometi öelda: meil oli õigus – viirused ongi olemas!
Elus kehtib reegel: mida otsid, seda sa ka leiad. Kas teadus jääb täiesti objektiivseks, kui aluseks on dogmad, milles kahelda pole võimalik? Saksa mikrobioloog ja viroloog Stefan Lanka selgitab, et enne 1933. aastat leidus mitmeid juudi päritoluga teadlasi, kes pooldasid haiguste seletamiseks hoopis teistsuguseid teooriaid, kuid nad eemaldati positsioonidelt ning II maailmasõja lõpuks oli tänapäevane viirusteooria muutunud globaalseks dogmaks. Kui rahuperioodidel domineerisid teaduses pigem alternatiivsed teooriad, võimaldasid inimeste hirmud ja kannatused sõjakontekstis viirusteooria kui idee nähtamatust vaenlasest täielikult vastu võtta.
Kuidas siis esimesed viirused tõestati?
Niinimetatud viiruseid tõestatakse alati laborites, kus on viiruste paljunemiseks sobivad tingimused ja metoodikad.
Näiteks 1950ndate alguses tõestati viiruse olemasolu nii, et haige “nakatunud” kude pandi “terve” koelõigu peale. Näiteks võeti väidetavalt polioviirusesse surnud inimese ajust tükk ja asetati see erinevate kudede peale. See “terve” kude läks mädanema ning teadlased järeldasid, et nakkuslik viirus kandus ühelt koelt teisele. Selle avastamise eest sai John Franklin Enders 1954. aastal Nobeli preemia.
Kuid millegipärast unustas kuulsuse saavutanud teadlane ära, et 1951. aasta kontrollkatse tõestas, et tegemist oli hoopis loomupärase koe mädanemisprotsessiga, sest kõik mis on surnud, hakkab lagunema.
Loe pikemalt: https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/faktidetektiiv-1-viroloogia-ajaloost-ja-manipulatsioonidest
Enim vaadatud
10:11 Teie ees on olulisemad Telegrami uudised 2023. aasta 3. nädalast ehk ajavahemikust 16.-22. jaanuar. Aasta algas rekordilise liigsuremusega, ent koroonat ja krõbedat talve selles süüdistada ei saa. Aga mida siis?
1:20:53 Martin Helme, Riigikogu aseesimees, endine rahandusminister ja EKRE juht käis esimest korda Telegrami Podcastis möödunud aasta oktoobris. Kuna tol korral oli kaamerate ees aega alla poole tunni, võtsime Helmelt lubaduse, et teeme veel ühe pikema saate. 20. jaanuaril see salvestus teoks saigi ja nüüd on tulemus – ligi pooleteist tunnine podcast – teie ees.
38:46 Martin Helme, Riigikogu aseesimees, endine rahandusminister ja EKRE juht käis esimest korda Telegrami Podcastis möödunud aasta oktoobris. Kuna tol korral oli kaamerate ees aega alla poole tunni, võtsime Helmelt lubaduse, et teeme veel ühe pikema saate. 20. jaanuaril see salvestus teoks saigi ja nüüd on tulemus – ligi pooleteist tunnine podcast – teie ees.
22:35 16. septembril rääkisin riigikogu liikme Kalle Grünthaliga (EKRE) energiapoliitika probleemidest ja võimalikest lahendustest. Meie mõlema hinnangul on praegune elektrihinna poliitika osa Suure Lähtestamise (The Great Reset) raames sihilikult korraldatud plaanist, mille eesmärgiks on varade ümberjagamine keskklassilt hüperrikastele. Isegi ETV hommikusaates olevat hiljuti kiidetud filosoofiat “Sa ei oma midagi ja oled õnnelik“.
07:13 Teie ees on Telegramile silma jäänud uudised 2022. aasta 36. nädalast ehk ajavahemikust 5.- 11. september.
06:48 Teie ees on Telegramile silma jäänud uudised ajavahemikust 29. august kuni 4. september. Peavoolumeedia pärl pärineb seekord ajakirjaniku ja Tartu Ülikooli arstitudengi Toivo Tänavsuu sulest, kes avaldas oma Facebooki seinal järjekordse õpipäeviku episoodi, mis sel korral keskendus ravimitööstusele. Artikkel ilmus ka Eesti Ekspressis.
32:54 Alljärgnev on veidi sügavam teema, mille mõttekäigust arusaamiseks on vaja kaasa mõelda. Soovitan artiklit mitte lugeda (/videot vaadata), kui oled väsinud või kannatad üleüldise keskendumishäire all. Siin kontekstis ei räägi ma spetsiifiliselt sõjast Ukrainas, vaid see mõttekäik kehtib kõikide teiste eelmiste, praeguste ja tulevaste sõjaliste konfliktide kohta. Aga lihtsustamise mõttes teeme nii, et räägime siis sellest Ukraina sõjast ja ma esitan küsimuse: miks inimesed ei julge seda sõda ära lõpetada?
07:35 Teie ees on lühikokkuvõte Telegrami uudistest 2022. aasta 28. nädalast ehk ajavahemikust 11.-17. juuli. Põhitähelepanu said laste koroonavaktsineerimine ja Suure lähtestamisega seotud majandusprobleemid.
24:42 Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile! Leiad selle siit: https://telegramplay.ee/telegrami-podcast-68-poolik-koigile-koroonasurmadele-tuleks-teha-ekspertanaluus-kulas-dr-ilona-drikkit/
00:22 22. juunil tutvustas Taani valitsus uut koroonastrateegiat. Riigi terviseameti juht Søren Brostrøm tunnistas pressikonverentsil, et laste vaktsineerimine oli kasutu ja sellega endisel kujul ei jätkata. Sama rääkis ta ka TV2 saates “Go’ aften Live”.
06:37 Teie ees on lühiülevaade tähtsamatest uudistest Telegram.ee veergudel käesoleva aasta 20. nädalast ehk 16.-22. mai. Telegrami juht Hando Tõnumaa avaldas pöördumise koroonakriisi vastutavatele isikutele, aina enam saab tähelepanu riikide võimu vähendav WHO nn pandeemialeping ning ahvirõugete teemaline õppus maailma niiditõmbajate osavõtmisel 2021. aastal.
23:42 Loe video transkripti siit: https://www.telegram.ee/eesti/hando-tonumaa-avalik-kiri-koroonakriisi-vastutavatele-isikutele-kuhu-edasi
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.