Faktidetektiiv #1: viroloogia ajaloost ja manipulatsioonidest
36 vaatamist
Avaldatud: okt. 09, 2020
Jaga:
Teie ees on saate “Faktidetektiiv” esimene täispikk osa! Viirusteooria ja nakkushaiguste teooria aluseks on alati olnud hirm vaenlase ees. Kunagi arvati, et haiguseid põhjustavad kurjad vaimud või jumalad, kes karistasid meid pattude eest. Hiljem hakati uskuma, et põhjuseks on pisikesed silmaga nähtamatud osakesed ehk patogeenid või mikroobid. Ja siiamaani lähtub meditsiin sellest, et kui leiame ühe spetsiifilise X-faktori ning kõrvaldame vaenlase, tuleb tervis loodetavasti tagasi. Teooriaid selle kohta, et inimene on haiguste eest ise vastutav või haigused tekivad puutudes kokku toksiinidega, levitatakse vähem.
Viirusteooria oli tegelikult olemas enne esimese viiruse avastamist. Esmalt peeti peamisteks vaenlasteks baktereid ja loodeti, et kui bakterid on hävitatud, saab inimene terveks. Aga kui haigused endiselt püsima jäid, arvati, et järelikult on mängus veel väiksem osake, mida me tavalise mikroskoobi all ei näe. Ja lõpuks, kui leiutati elektronmikroskoop, said teadlased viimaks ometi öelda: meil oli õigus – viirused ongi olemas!
Elus kehtib reegel: mida otsid, seda sa ka leiad. Kas teadus jääb täiesti objektiivseks, kui aluseks on dogmad, milles kahelda pole võimalik? Saksa mikrobioloog ja viroloog Stefan Lanka selgitab, et enne 1933. aastat leidus mitmeid juudi päritoluga teadlasi, kes pooldasid haiguste seletamiseks hoopis teistsuguseid teooriaid, kuid nad eemaldati positsioonidelt ning II maailmasõja lõpuks oli tänapäevane viirusteooria muutunud globaalseks dogmaks. Kui rahuperioodidel domineerisid teaduses pigem alternatiivsed teooriad, võimaldasid inimeste hirmud ja kannatused sõjakontekstis viirusteooria kui idee nähtamatust vaenlasest täielikult vastu võtta.
Kuidas siis esimesed viirused tõestati?
Niinimetatud viiruseid tõestatakse alati laborites, kus on viiruste paljunemiseks sobivad tingimused ja metoodikad.
Näiteks 1950ndate alguses tõestati viiruse olemasolu nii, et haige “nakatunud” kude pandi “terve” koelõigu peale. Näiteks võeti väidetavalt polioviirusesse surnud inimese ajust tükk ja asetati see erinevate kudede peale. See “terve” kude läks mädanema ning teadlased järeldasid, et nakkuslik viirus kandus ühelt koelt teisele. Selle avastamise eest sai John Franklin Enders 1954. aastal Nobeli preemia.
Kuid millegipärast unustas kuulsuse saavutanud teadlane ära, et 1951. aasta kontrollkatse tõestas, et tegemist oli hoopis loomupärase koe mädanemisprotsessiga, sest kõik mis on surnud, hakkab lagunema.
27. märtsil toimus kolmeteistkümnes Telegram.ee boonus tellijatele – Telegram Mastermind ehk Zoomi kohtumine/vestlus toimetuse ja erikülalisega. Seekord vastas küsimustele MMS-i teadmiste “maaletooja” Janika Veski.
24. märtsil oli meie Facebooki otsesaate läbivaks teemaks taas koroonapettus, seekord läbi valitsuskriisi prisma, sest uueks sotsiaalministriks nimetati praegune riigikogu liige ning endine perearst ja koroonapettuse suunamudija dr Karmen Joller. Tema uuest ametikohast võidavad kõik erakonnad, sest nii tema isiku kui ka endiste ja tulevaste tegemiste ümber annab lõputult enda agendaga sobivad lugusid spinnida.
Alates 2022. aasta Ukraina-Venemaa (proksi)sõja puhkemisest on enamus Euroopa, ennekõike Baltikumi riigijuhte koos erakondade ja vastutavate isikutega kütnud sõjamasinat. Riigi-ja peavoolumeediast on saanud justkui sõjatööstuse hääletoru, mille ülesandeks on õigustada kaitsekulutuste tõstmist, sõjatööstusesse investeerimist ja sõjaga hirmutamist. Rahu pooldavad isikud on tituleeritud putinistideks, kellel on väidetavalt mingi võrgustik. Millegi pärast tundub ühiskonnale normaalne, et maksumaksja rahadega on õigustatud naabri ärritamine.
Nutitelefonide kasutusjuhendis on kirjas, et telefoni tuleb hoida kehast eemal. See teavitus ei ole niisama, vaid sellepärast, et elektromagnetiline kiirgus kahjustab rakke ja tervist. Lapsed on aga tehiskiirgusele kordades vastuvõtlikumad kui täiskasvanud. Võib-olla peaks lastele lähenema kas või teatrietenduse abil, et edasi anda informatsiooni elektromagnetkiirgusest ja nende “armsast” nutitelefonist? Allolev video on siinkohal abiks.
12 aastat Telegrami tegemist on õpetanud meile, et kõige suurema hoo saab su elu ja tegemised sisse siis, kui usud endasse, usaldad maailma ja loobud teiste inimeste arvamuse koormast. Neid tõdesid on nämmutatud kõriauguni, kuid enamus inimesi ei oska neid ikka veel rakendada, sest nad ei saa aru asja tuumast.
(Seekordne mulisemine ei ole kindlasti mõeldud lastele.) Mis värk nende Pussy-dega oli James Bondis? Ja kui sa solvud, siis kas oled lumehelbeke või see lihtsalt ei ole sinu “tassike kohvi”? Kuidas pohhuismi ja nalja maailma tagasi ja juurde tuua? Mida arvas Chevy Chase kokaiinist? Kas sa hakkasid ka 40-sena surelikkust tajuma? Ja mida ütles selle kohta Konfutsius?
13. veebruaril toimus kaheteistkümnes Telegram.ee boonus tellijatele – Telegram Mastermind ehk Zoomi kohtumine/vestlus toimetuse ja erikülalisega. Seekord vastas küsimustele ettevõtja ja kodanikuaktivist Elvis Brauer.
1. veebruaril toimus Tallinnas Loovruumis Telegrami 12. sünnipäeva pidu, kus lisaks lustakale meelelahutusprogrammile leidis aset ka tõsisem paneelvestlus pealkirjaga “Sõnavabaduse surm või taassünd”, kus osalesid Tavidi majandusanalüütik ja endine suure meedia ajakirjanik Mait Kraun, ettevõtja ja kodanikuaktivist Elvis Brauer, homöopaat ja kolumnist Merle Martinson ning Telegram.ee loojad Mariann Joonas ja Hando Tõnumaa.
Eestikeelsed subtiitrid on saanud Saksamaa ühe suurima avalik-õigusliku telekanali ZDF (Zweites Deutsches Fernsehen) teaduspõhise saatesarja “Planet-e” 2018. aasta osa, mis räägib infrahelist.
Investeerimispankur, endine HUD-i ametnik ja Solari Reporti asutaja Catherine Austin Fitts kirjeldab, kuidas Trumpi administratsiooni äsja väljapakutud “Tähevärava” AI-projekt on “Operation Warp Speed” (Ameerika koroonapettuse vaktsineerimisprogramm) 2.0. Ta väidab, et hoolimata kinnitustest, et seda rahastatakse eraviisiliselt, tuleb raha lõpuks ikkagi Ameerika maksumaksjatelt.
1. veebruaril toimus Tallinnas Loovruumis Telegrami 12 aasta täitumise puhul suur sünnipäevapidu, mis kulges väga hoogsalt. Kuna osa kutsutuid ei saanud kohale tulla, kuvasime suurel ekraanil nende videotervitusi.
Telegram saab täna 12-aastaseks ja kutsume sel puhul kõiki osalema väljakutsel “Kõik, mis sa pead teadma!”. 12 aastat Telegrami tegemist on õpetanud meile, et kõige suurema hoo saab su elu ja tegemised sisse siis, kui usud endasse, usaldad maailma ja loobud teiste inimeste arvamuse koormast. Neid tõdesid on nämmutatud kõriauguni, kuid enamus inimesi ei oska neid ikka veel rakendada, sest nad ei saa aru asja tuumast.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.