Eesti teadlased: läbipõdenute ja tervete laste vaktsineerimine pole vajalik ega põhjendatud
1,065 vaatamist
Avaldatud: okt. 29, 2021
Jaga:
27. septembril 2021.a. toimus Tallinnas kohvikus Komeet teadlaste ja ajakirjanike kohtumine. Kohtumisel vastasid Eesti teadlased ja immunoloogid päevakajalistele küsimustele seoses laste vaktsineerimisega ja läbipõdemisest saadava immuunsusega SARS-CoV-2 vastu. Küsimustele vastasid Alar Aab, PhD, Sirje Rüütel Boudinot, PhD, Kaari Saarma, MSc.
Videost saad teada: Alar Aab, PhD: Mida me peame teadma immuunsusest, mRNA vaktsiinist ja kriisikommunikatsioonist Rootsi näitel?
Sirje Rüütel Boudinot, PhD: Mida me peame teadma lühi- ja pikaajalisest immuunsusest ning antikehade tasemest immuunsuse määramisel?
Kaari Saarma, MSc: Mida me peame teadma vaktsineeritute ja läbipõdenute erinevast katisevõimest, laste vaktsineerimisest ja Eesti elanikkonna immuunsuse tasemest?
Mida me peame teadma viiruse levikust ja riskist laste hulgas?
Mida me peame teadma laste multisüsteemse põletikulise sündroomi riskist?
Mida me peame teadma inimese pikaajalisest kaitsevõimest
Mida me peame teadma 3. vaktsineerimisdoosi vajalikkusest ja riskidest?
Uued teaduspõhised soovitused viirusest tingitud olukorra lahendamiseks
Pressiüritusel toonitati, et Covid-19 läbipõdemine on tänaseks andnud paljudele meist tõhusa kaitse.
Sündmuse kutsus kokku Rootsi Lundi ülikooli teadlane ja immunoloog Alar Aab, PhD. Aab on Zürichi Ülikoolis uurinud viiruste mõju inimese hingamisteede põletikuliste protsesside ägenemises, Yale’i Ülikoolis RNA molekulide võimet reguleerida inimese rakkude bioloogilisi funktsioone ja Karolinska Ülikoolis Rootsis uurinud antikehade võimet seostuda antigeenidele. Viimased aastad on Aab töötanud Rootsi Lund Ülikooli uurimisrühmas, mis tegeleb mRNA tehnoloogial põhineva vaktsiini loomisega vähiravis.
Sirje Rüütel Boudinot on Tallinna Tehnikaülikooli immunoloogia dotsent, kes muuhulgas on uurinud keha immuunvastust viirustele ja antikehade tasemeid.
Kaari Saarma on hariduselt molekulaarbioloog (Helsingi Ülikool) ning on hetkel vabakutseline Covid-19 uurija.
16. septembril rääkisin riigikogu liikme Kalle Grünthaliga (EKRE) energiapoliitika probleemidest ja võimalikest lahendustest. Meie mõlema hinnangul on praegune elektrihinna poliitika osa Suure Lähtestamise (The Great Reset) raames sihilikult korraldatud plaanist, mille eesmärgiks on varade ümberjagamine keskklassilt hüperrikastele. Isegi ETV hommikusaates olevat hiljuti kiidetud filosoofiat “Sa ei oma midagi ja oled õnnelik“.
Teie ees on Telegramile silma jäänud uudised ajavahemikust 29. august kuni 4. september. Peavoolumeedia pärl pärineb seekord ajakirjaniku ja Tartu Ülikooli arstitudengi Toivo Tänavsuu sulest, kes avaldas oma Facebooki seinal järjekordse õpipäeviku episoodi, mis sel korral keskendus ravimitööstusele. Artikkel ilmus ka Eesti Ekspressis.
Alljärgnev on veidi sügavam teema, mille mõttekäigust arusaamiseks on vaja kaasa mõelda. Soovitan artiklit mitte lugeda (/videot vaadata), kui oled väsinud või kannatad üleüldise keskendumishäire all. Siin kontekstis ei räägi ma spetsiifiliselt sõjast Ukrainas, vaid see mõttekäik kehtib kõikide teiste eelmiste, praeguste ja tulevaste sõjaliste konfliktide kohta. Aga lihtsustamise mõttes teeme nii, et räägime siis sellest Ukraina sõjast ja ma esitan küsimuse: miks inimesed ei julge seda sõda ära lõpetada?
Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar pidas 7. juunil Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsi “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma” raames ettekande, kus tõi uuringute ja statistika näitel välja erinevate koroonapiirangute ja -meetmete mõju viiruse levikule.
Teie ees on lühikokkuvõte Telegrami uudistest 2022. aasta 28. nädalast ehk ajavahemikust 11.-17. juuli. Põhitähelepanu said laste koroonavaktsineerimine ja Suure lähtestamisega seotud majandusprobleemid.
Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile! Leiad selle siit: https://telegramplay.ee/telegrami-podcast-68-poolik-koigile-koroonasurmadele-tuleks-teha-ekspertanaluus-kulas-dr-ilona-drikkit/
Juuni lõpus kohtusime oma stuudios dr Ilona Drikkitiga, kes töötab ekspertarstina Eesti kohtusüsteemis. Dr Drikkit on koroonapaanikast hoidunud algusest peale ning 2021. aasta sügisel avaldas ta Postimehe veergudel ka üsna kriitilise artikli, milles tõi välja, et koroonameetmed ei ole õigustatud ning kõige selle tulemusena on tekkinud uus määratlus – koroonakius, mille potentsiaalsed ohvrid oleme kõik. Telegrami saates ütleb ta, et kui küsimusi küsida ja kahelda ei tohi, siis see ei ole teaduslik lähenemine asjale vaid diktatuur.
22. juunil tutvustas Taani valitsus uut koroonastrateegiat. Riigi terviseameti juht Søren Brostrøm tunnistas pressikonverentsil, et laste vaktsineerimine oli kasutu ja sellega endisel kujul ei jätkata. Sama rääkis ta ka TV2 saates “Go’ aften Live”.
Mõned nädalad tagasi tegi Hando Tõnumaa videopöördumise koroonakriisi vastutavatele isikutele ja küsis: kuhu edasi? Mis saab koroonaolukorrast ja mida teha nn koroonaterroristidega? Et Handole laekus selle peale palju tagasisidet ja huvitavaid nõuandeid, valmis sellest eraldi video.
Teie ees on Telegrami olulisemad artiklid 2022. aasta 22. nädalast ehk ajavahemikust 30. mai kuni 5. juuni. Möödunud nädal tõi kaasa uudise, mida on oodatud juba kaks aastat – nimelt otsustas kohus esimest korda, et enamus koroonameetmeid olid täiesti ebaseaduslikud.
Teie ees on lühiülevaade tähtsamatest uudistest Telegram.ee veergudel käesoleva aasta 20. nädalast ehk 16.-22. mai. Telegrami juht Hando Tõnumaa avaldas pöördumise koroonakriisi vastutavatele isikutele, aina enam saab tähelepanu riikide võimu vähendav WHO nn pandeemialeping ning ahvirõugete teemaline õppus maailma niiditõmbajate osavõtmisel 2021. aastal.
22:35 
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.