Debatt Iirimaa rahvustelevisioonis: kas valitsuse sulgemis-strateegia on õige?
32 vaatamist
Avaldatud: nov. 12, 2020
Jaga:
22. oktoobril toimus Iirimaa rahvustelevisioonis (RTÉ) ühiskonna sulgemist puudutav debatt: kas valitsuse strateegia sulgeda riik kuni vaktsiini saabumiseni on õige? Sõna võtavad ka eksperdid, kes on täielikult vastu tervet populatsiooni vangistavatele koroonameetmetele. Avaldame osa diskussioonist, mis toimub saatejuhi ja patoloog John A. Lee vahel.
Saatejuht: Te ei usu riigi sulgemisse, vaid arvate, et see on mõttetu. Miks küll nii?
Ekspert: Tegu ei ole uue katkuga. Kevadel olid asjad ebaselged, enam mitte. Siiski käitume nii nagu tegu oleks katkuga, vaatamata koroonameetmete laastavale mõjule ja neid põhjendavate tõendite puudumisele.
Saatejuht: Aga juhtumite arv tõuseb eksponentsiaalselt. Kuidas saab ilma riigi sulgemiseta seda takistada? Sest oht on selles, et hospitaliseerimiste arv kasvab, intensiivravis on rohkem inimesi, tervisesüsteem ei pea vastu.
Ekspert: Kui tervisesüsteem ei suuda piisavalt teenuseid pakkuda, peaks see suurendama oma mahutavust. Kuid vangistada tervet populatsiooni ja teha inimeksperimente pole mõistlik.
Samuti ei tähenda positiivsed testid haigeid inimesi. Mitte kunagi varem ei ole me nii sundmõtteliselt testinud. Haiged on vaid need, kellel on haiguse sümptomid. Haiglasse satuvad vaid tõsiselt haiged inimesed, kes moodustavad positiivsete hulgast pisikese osa. Fakt: nakatunute suremus alla 70-aastaste inimeste puhul on 0.05% – poole väiksem gripist!
Meil tuleb pöörduda tagasi normaalse elu juurde, lõpetada eriolukorrad ja karantiinid. Kui üle 70 aasta vanad ja riskigrupid soovivad ennast isoleerida, siis aitame neil end kaitsta. Mõned neist ei pruugi seda soovida, sest kaovad asjad, mis neile elus rõõmu toovad. Kas me ei võiks iseseisvalt riske hinnata? Peab seda tegema valitsus?
Saatejuht: Aga see viiks haavatavate inimeste ja vanurite surmani – see ei ole ju aktsepteeritav?
Ekspert: Te ütlete, et ükski inimene ei tohiks surra. Ma arvan, et me peaksime rääkima surmast täiskasvanulikult. Inglismaa inimeste keskmine eluiga on 82 aastat. Keskmine COVID-isse surnud inimeste vanus on sellest kõrgem. Me peaksime aktsepteerima, et inimesed surevad ja teatud vanuses ei ole vahet, milline viirus või haigus selle kaasa toob.
Maailmas sureb igal aastal 70 miljonit inimest. Koroonasse on surnud ülemaailmselt üle 1 miljoni inimese. Niiviisi ei ole inimkond mitte kunagi reageerinud!
Teine ekspert lisab juurde, et vaktsiinist ei pruugi kasu olla, sest viirus muteerub kiiresti. Lõpuks oleme olukorras, kus viirusest pole endiselt jagu saadud, kuid riigi majandus on täielikult hävitatud.
16. septembril rääkisin riigikogu liikme Kalle Grünthaliga (EKRE) energiapoliitika probleemidest ja võimalikest lahendustest. Meie mõlema hinnangul on praegune elektrihinna poliitika osa Suure Lähtestamise (The Great Reset) raames sihilikult korraldatud plaanist, mille eesmärgiks on varade ümberjagamine keskklassilt hüperrikastele. Isegi ETV hommikusaates olevat hiljuti kiidetud filosoofiat “Sa ei oma midagi ja oled õnnelik“.
Teie ees on Telegramile silma jäänud uudised ajavahemikust 29. august kuni 4. september. Peavoolumeedia pärl pärineb seekord ajakirjaniku ja Tartu Ülikooli arstitudengi Toivo Tänavsuu sulest, kes avaldas oma Facebooki seinal järjekordse õpipäeviku episoodi, mis sel korral keskendus ravimitööstusele. Artikkel ilmus ka Eesti Ekspressis.
Alljärgnev on veidi sügavam teema, mille mõttekäigust arusaamiseks on vaja kaasa mõelda. Soovitan artiklit mitte lugeda (/videot vaadata), kui oled väsinud või kannatad üleüldise keskendumishäire all. Siin kontekstis ei räägi ma spetsiifiliselt sõjast Ukrainas, vaid see mõttekäik kehtib kõikide teiste eelmiste, praeguste ja tulevaste sõjaliste konfliktide kohta. Aga lihtsustamise mõttes teeme nii, et räägime siis sellest Ukraina sõjast ja ma esitan küsimuse: miks inimesed ei julge seda sõda ära lõpetada?
Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar pidas 7. juunil Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsi “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma” raames ettekande, kus tõi uuringute ja statistika näitel välja erinevate koroonapiirangute ja -meetmete mõju viiruse levikule.
Teie ees on lühikokkuvõte Telegrami uudistest 2022. aasta 28. nädalast ehk ajavahemikust 11.-17. juuli. Põhitähelepanu said laste koroonavaktsineerimine ja Suure lähtestamisega seotud majandusprobleemid.
Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile! Leiad selle siit: https://telegramplay.ee/telegrami-podcast-68-poolik-koigile-koroonasurmadele-tuleks-teha-ekspertanaluus-kulas-dr-ilona-drikkit/
Juuni lõpus kohtusime oma stuudios dr Ilona Drikkitiga, kes töötab ekspertarstina Eesti kohtusüsteemis. Dr Drikkit on koroonapaanikast hoidunud algusest peale ning 2021. aasta sügisel avaldas ta Postimehe veergudel ka üsna kriitilise artikli, milles tõi välja, et koroonameetmed ei ole õigustatud ning kõige selle tulemusena on tekkinud uus määratlus – koroonakius, mille potentsiaalsed ohvrid oleme kõik. Telegrami saates ütleb ta, et kui küsimusi küsida ja kahelda ei tohi, siis see ei ole teaduslik lähenemine asjale vaid diktatuur.
22. juunil tutvustas Taani valitsus uut koroonastrateegiat. Riigi terviseameti juht Søren Brostrøm tunnistas pressikonverentsil, et laste vaktsineerimine oli kasutu ja sellega endisel kujul ei jätkata. Sama rääkis ta ka TV2 saates “Go’ aften Live”.
Mõned nädalad tagasi tegi Hando Tõnumaa videopöördumise koroonakriisi vastutavatele isikutele ja küsis: kuhu edasi? Mis saab koroonaolukorrast ja mida teha nn koroonaterroristidega? Et Handole laekus selle peale palju tagasisidet ja huvitavaid nõuandeid, valmis sellest eraldi video.
Teie ees on Telegrami olulisemad artiklid 2022. aasta 22. nädalast ehk ajavahemikust 30. mai kuni 5. juuni. Möödunud nädal tõi kaasa uudise, mida on oodatud juba kaks aastat – nimelt otsustas kohus esimest korda, et enamus koroonameetmeid olid täiesti ebaseaduslikud.
Teie ees on lühiülevaade tähtsamatest uudistest Telegram.ee veergudel käesoleva aasta 20. nädalast ehk 16.-22. mai. Telegrami juht Hando Tõnumaa avaldas pöördumise koroonakriisi vastutavatele isikutele, aina enam saab tähelepanu riikide võimu vähendav WHO nn pandeemialeping ning ahvirõugete teemaline õppus maailma niiditõmbajate osavõtmisel 2021. aastal.
(0) kommentaari
Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud.